„Seda võib nimetada sõjaks," iseloomustab mesinik ja Nordmeli juht Peeter Matson Eesti teadlaste ja meetootjate missiooni üleilmse meeturu võltsmeest puhastamiseks. Kuu aega tagasi lükati lumepall veerema Saksamaa DNA-testide masendavate tulemuste avaldamisega ja nüüd on järg Soome käes.”
Nimelt on Eesti teadlased kolme aastaga loonud meetodi, mis suudab totaalselt läbi raputada võltsingutest kubiseva globaalse meeturu. Kusjuures testi annab üle kanda ükskõik millisele teisele võltsimiskahtlusega toiduainele.
Saksamaa mesinikud tõid suvel Eestisse testimisele 30 tuntud kaubanduskettidest juhuslikult valitud meenäidist ja Eesti teadlaste unikaalne DNA testimise meetod tõestas, et 80 protsenti seal mee pähe müüdavast kraamist on kas võltsitud või tugevalt manipuleeritud.
Täna Euroopa Kutseliste Mesinike Ühingu poolt avaldatud uuring Soome turul müüdavast meest, kus koguti kaubandusvõrgust üle 50 proovi, näitab, et põhjanaabrite tulemused pole sakslaste omadest palju paremad — 63% testitud meest on võltsitud, mõnedest koguni ei leitud kübetki mee DNAd.
Huvitav on, et eranditult kõik Soome enda mesinike toodetud ja pakendatud tooted osutusid autentseks meeks.
Soome Mesinike Ühing oli Eesti teadlaste Celvia CC laboris Tartus läbi viidud Soome mee DNA uuringu ja analüüside tulemustest šokeeritud ning kutsus järelevalvet otsustavalt tegutsema ning leidma viise, kuidas tagada toiduohutus ja aus konkurents toiduvaldkonnas.
Celvia labori juhataja ja Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor Kaarel Krjutskov kinnitas, et Saksamaa ja Soome paljastus on alles jäämäe pealmine osa:
„Mee võltsimine siirupiga ja selle lubamatu tootmine on DNA analüüsiga kergelt tuvastatav. Positiivne on see, et DNA ei valeta ning kuna mee DNAst saadud sõrmejälg on sedavõrd keeruline, siis ei ole see ka võltsitav."
Eestisse on jõudnud testimiseks partii näidistega Suurbritanniast, Austriast ja Mehhikost, kuid analüüsitavate riikide nimekiri täieneb pidevalt. Võib ennustada, et needki valmistavad ebameeldivaid üllatusi.
Teadlane tunnistab, et maailmast 100% autentsete meenäidiste kogumine võib osutuda katsumuseks.
Mesinikud teavad, et globaalsel meeturul käib must äri, kus mee võltsijad lükkavad taskusse miljardeid, kuid seniste tunnustatud kontrollmeetoditega pole pettuste tuvastamine andnud erilisi tulemusi, sest võltsijad on seni olnud osavamad.
Mesi kuulub hinnanguliselt maailma enim võltsitud toiduainete esiviisikusse, jäädes alla vaid oliiviõlile ja mereandidele ning edestades vahtrasiirupit ja piimatooteid.
Saksamaa kaubandusvõrgu mee totaalne põrumine DNA-testis tekitas sealses ühiskonnas tuntava resonantsi, sest ilmnes, et valdav osa tööstuslikult toodetud meest on kas võltsitud või tugevalt manipuleeritud.
„DNA-test ei peta," raiub Matson vastuseks Saksamaa laborite vastulöögile — nood proovivad kahtluse alla seada eestlaste uurimismeetodit. „Toidulaborite senised meetodid on vananenud. Piltlikult öeldes käib meeturul kolmas maailmasõda, aga laborite relvad pärinevad teisest maailmasõjast."
„Kavatseme teha oma mee Eurovisiooni. Vaatame, kus riigis kõige puhtamat mett saab ja kus pettus on kõige suurem," muheleb Matson ja loodab väga, et kõik mesinikud koonduvad selles võitluses ühe mütsi alla.
Tema meelest poleks Eesti mesinikel enam toetusi vaja, kui saab tõestatud, et meie mesi ongi 100% mesi ning turg korda: „Siis võiks selle toetusraha anda meie teadlastele."
Puhastatud meeturg annab Eesti mesinikele suure võimaluse: 90% maailma riikidest toodab mett vähem kui tarbija. Näiteks Jaapan, kuhu Nordmel oma esimese DNA-testitud meekonteineri lähetas, toodab ise vaid 4–5% riigi meevajadusest.
Matson on rõõmus, et Saksa ametivõimud on võtnud ühendust ja lubanud positiivset koostööd ning Euroopa Kutseliste Mesinike Ühingu president Bernhard Heuvel seisab kindlalt eestlaste selja taga.
Matson teab, et meie mesinikud on koos Eesti teadlastega torganud kepi sügavale herilasepessa, selle mõjud ulatuvad igasse maailma otsa.
„Olen saanud tuttavate inimeste kaudu saadetud ähvardusi, et vaadaku ma ette, millega tegeleme. Paljud mesinikudki Euroopas kardavad oma nime all kaasa tulla, sest pelgavad, et musta äriga seotud kokkuostjad ei osta enam nende mett. Mõni varasem kaasamõtleja ei võta enam telefonigi vastu. Heatahtlikumad muretsevad, kas meie labor ikka on juba võetud politsei valve alla ja andmed turvaliselt varundatud," toob ta mõne näite.
Matson kinnitab, et isikliku turvalisuse pärast ta ei karda, sest haukuvad koerad ju ei hammusta.
Pole ime, et manipulatsioonidest läbi imbunud rahvusvahelisele meeturule kujutab DNA-test ohtu, sest näitab detailselt ära mee koostise ning leiab liigilised vasted, milliste taimede ja loomadega mesilind oma korjeteel kokku on puutunud. See spekter on niivõrd kirju, et seda pole petturitel tasuvalt võltsida võimalik.
Teadusettevõtte Celvia teenuslabori juhataja Kaarel Krjutskov selgitab, et DNAd on mee koostises 0,01 protsenti või veelgi vähem, kuid sellest piisab, et saada ühe proovi kohta järjestuste hulgaks 10–20 miljonit.
Teadmiseks niipalju, et varasemast Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse nime all tuntud Celvia on ettevõte ja teadusasutus, mille omanike hulka kuuluvad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Nova Vita Kliinik.
Tuntud Eesti geeniteadlase Andres Metspalu õpilase Krjutskovi selgitusel on mees 38,5% fruktoosi, 31% glükoosi, 17,1% vett, 7,2% maltoosi, pikki süsivesikuid 4,2%, sahharoosi 1,5% ning mineraale, vitamiine, ensüüme ja aminohappeid 0,5%.
Test võimaldab diagnoosida mesilaste tervist, toodangu languse põhjuseid. Genoomi andmebaas on ülemaailmne ja teadlaste kasutuses. Kõik meenäidised on jälgitavad. Kõiki manipulatsioone on kerge tuvastada — liiga palju on dimensioone, mida vaja mõjutada. Euroopa on meeproovidega juba väga hästi kaetud. Muu maailma osa vajab veel täiendamist ja iga uus näidis muudab testi veelgi „kuulikindlamaks“.
Teadlane tunnistab, et maailmast 100% autentsete meenäidiste kogumine võib osutuda katsumuseks.
„Analüüsi tegemiseks piisab 30 grammist. Teoorias on võimalik, et Brasiilia proovid erinevad Euroopa omadest, kuid mesilaste tööprotsess on sarnane ja pigem vahetuvad taimed, aga mitte mee koostis," arutles Krjutskov.
Ta ütleb, et päris sünteetilist mett pole veel näha, aga looduslikku mett manipuleeritakse tugevalt siirupi ja maitseainetega. Kui võltsitakse, siis võltsitakse suurelt. 20% siirupi lisamist ei anna veel turueelist.
Matson torkab vahele, et mee võltsimine on õnneks liiga kallis, et eestlaste testiga võidu joosta: „Petturitel on tulusam hakata tootma näiteks vähiravimit, kui mett võltsida."
Doktorikraadiga geeniteadlane Kaarel Krjutskov: „Mee DNAga on esimene kord, kui meie geeniteadlaste teadustöö on rahvusvahelist potentsiaali raha teenida."
Teadlaste mõõdupuu järgi võib ehtsaks meeks arvata testi, kus mee osakaal on üle 80%, 70-protsendise sisaldusega tooteid tuleb täiendavalt uurida, 60–40% meesisaldusega tooted vajuvad halli alasse ja alla selle on kindel petukaup.
„Kui etiketil on tootja nägu peal, siis on kaup üldjuhul aus. Kui märgistus üldine või hägune, siis mitte," hindab Krjutskov.
Seni välismaal tehtud testid näitavad, et poekettidesse jõudvad sama pakendaja kallima klassi meetooted on kvaliteetsed ning odavamad brändid manipuleeritud — see annab kinnitust tootja ja kaupmehe teadlikest valikutest, mis lähevad vastuollu Euroopa Liidus meele kehtestatud standarditega.
Ent seniste testimisviiside küündimatus tuvastada võltsitud mett on lasknud rahvusvahelisel meeturul tegutseda põhimõttel „Kui pole vahele jäänud, pole varas“.
Peeter Matsoni meelest ongi tõsiseim probleem selles, et mee võltsimisse on segatud suur hulk turuosalisi.
Krjutskovi sõnul pole küsimus üksnes äris, vaid ka toiduohutuses ja hariduses: „Ma ei tea, mida mee sisse segatav siirup sisaldab. Hiinas kasvas laste suremus ja seal saadi jaole, et põhjus oli võltsitud piimapulbris. Me plaanime DNAst teha 10-minutilise populaarteadusliku video, sest otsustajad peavad aru saama, mida see meetod tähendab ja kui oluline on."
Celvia valmistab ette dokumentatsiooni mõõtelaborile ISO-sertifikaadi taotlemiseks, mis võimaldab meetestiga rahvusvahelisel areenil laiemalt tegutseda ja testimistehnoloogiat eksportida.
„See on esimene kord, kui meie geeniteadlaste teadustööl on rahvusvahelist potentsiaali raha teenida," on Krjutskov uhke, märkides, et meie geenivaramu aastatepikkune töö rahuldab pigem meie-sisest uudishimu.
Siiski peab ISO-sertifikaadi jaoks labor veel mõnda aega töötama ja tegevust dokumenteerima, enne kui akrediteering väljastatakse. Sellised on protseduurireeglid.
Krjutskovi hinnangul saavad Eesti teadlased valdkonna pioneeri staatust nautida veel mõne aasta. Teadaolevalt ei ole maailmas keegi sama tehnoloogiaga veel välja tulnud.
Celvia meeprojekti juhi Kairi Raime sõnul on väiketootja huvi DNA-testi vastu suurtootja omast erinev: „Väikemesinik tahab teada, kas tema mesi sisaldab rohkem kanarbikku või tatart. Seda, millise taime suurema osakaaluga on mesi, saab näidata, kuigi on selge, et mesilased ei korja ainult ühelt taimelt. Mee DNAd mõjutab isegi see, kui kärjekannus on enne olnud teistelt taimedelt korjatud mesi."
Sama testiga võib tulevikus uurida kasvõi seda, kas Peipsi rääbis on ikka Peipsist püütud või hoopis Soomest. Selgub seegi, kas turuletilt leitud Eesti maasikas on ikka Eestis kasvatatud.
Eelmisel nädalal kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman Maalehele, et kasutab käesoleva nädala alguses Luksemburgis toimunud ELi põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel võimalust rääkida mee DNA teemast oma Saksa kolleegiga.
„Suure auditoriumi ees pole jutul suurt mõtet, kõik noogutavad, aga arutelu ei järgne. Isiklikul kohtumisel Saksa ministriga võtan teema kindlasti jutuks. Ma arvan, et saame paremini jutule juba seetõttu, et saan kolleegiga kõnelda tema emakeeles. Tähtis on teda veenda meie teadlaste DNA-testi usaldusväärsuses," kinnitas Hartman.
Samuti lubas minister isiklikult, meepurk ühes ja DNA-test teises käes, minna jaanuaris Berliinis Grüne Woche messile boksist boksi selgitustööd tegema. Ta kavatseb sealgi oma Saksa kolleegi kohates teemaga edasi minna, et Eesti teadlaste ja mesinike võitlusele meeturu puhtuse eest kindlamat tuge ja abi saada. Läbimurre Saksamaal oleks heaks eelduseks.
„Hoian asjal silma peal. Ministeeriumis pidasime ametnikega nõu ja oleme valmis igakülgselt kaasa aitama, et teadlaste väljatöötatud DNA-test saaks akrediteeringu ja võimaluse maailma minna," lubas Hartman meetodi rahvusvahelise leviku eest hoolt kanda.